Munaõlitempera

Looduslikest viimistlusmaterjalidest on munaõlitempera üks kulumiskindlamaid värvitüüpe. Koos looduslike ehitusmaterjalidega on au sisse tõusnud ka traditsioonilised looduslikud värvid. Lisaks tervislikkusele kätkevad need vana aja ning isetegemise soojust ja ilu. Munaõlitemperaga värvitakse mööblit, seinu, lagesid. Aluspinnaks sobib kõige enam puu ja krohv. Värvi kasuks räägivad kulumiskindlus ja hea katvus. Pindu katta on kerge, kuid kuivamine on aeglane.

Retsept:

1 mahusoa mune (kollane koos valgega)

1 mahuosa keedetud linaõli ehk värnitsat

1 mahuosa vett

Valmistamine:

1. Vispelda munad kokku ja lisa sama suur kogus keedetud linaõli. Lisa seejärel vesi väikestes portsionites ja sega, kuni vesi ja linaõli on emulgeerunud (segunenud).
2. Nõruta emulsioon läbi nailonsuka vms., nii, et munas sisalduvad kiud jäävad kinni. Emulsioon tahab kiiresti ja seepärast seda vaja jälle vispeldada.
3. Vajaduse korral võib emulsiooni veel veega lahjendada.

• Värvilise temperavärvi saamiseks lisage kuivpigmenti, väiksemate värvikoguste saamiseks võib kasutada ka tuubis õlivärve. Kasutada võib enamikke värvipigmente, välja arvatud väävlitundlikke.
• Kõigepealt valmistage värvipasta. Valage väiksem kogus emulsiooni anumasse ja lisage pidevalt segades nii palju kuivpigmenti, et tekib tihe pasta. Teatud kergeid ja rasvaseid pigmente võite kõigepealt vähese tärpentiniga niisutada
• Segage pastat niikaua, kuni pigment on ühtlustunud ning pasta on läikiv ja elastne.
• Segage pasta ülejäänud munaemulsioonisse. Munaõlitempera tuleb valmis teha töökohal ja vahetult enne värvimist, sest see rikneb kiiresti. Äärmisel juhul võib seda lühiaegselt säilitada külmkapis. Vananendu, halvasti lõhnavat värvisegu ei tohi aga mingil juhul kasutada. Värvi jäägid on hästi komposteeritavad.

Kaunis maalritöö

• Traditsioonilisel vanaaegsel temperaviimistlusel võõbatakse emulsiooni mitu korda õhukeste kihtidena kuni täieliku katmiseni. Kruntvärv pigmenteeritakse ülejäänud värvikordadega samasse tooni.
• Läbipaistva temperaviimistluse puhul kandke värv katvale kruntvärvile. Temperat võib võõbata ka lahjale õhukesele kruntvärvile, nõnda kumab puusüü läbi.
• Värvikordade vahele jätke 2–3 päeva. Värv kuivab matiks. Kui temperavärv on pigmenteeritud väga tumedate ja küllastunud värvidega, võõbake seda üks kord pigmenteerimata emulsiooniga.
• Puupindu võib viimase värvikorra järel umbes kümne päeva pärast poleerida, enne aga veenduge, et värv on täiesti kuiv. Poleerimiseks kasutage tihedat lühikarvalist paneeliharja. Seejärel töödelge pinda pehme lapiga. Poleerimisel muutub värvitoon pisut sügavamaks.
• Puidu värvimiseks soovitatakse enne pinda lihvida, liimkittida, veel lihvida, šellakiga ehk loodusliku vaiguga katta, kruntida, kergelt lihvida ning seejärel üks või mitu korda värvida pigmenteeritud temperaga ning poleerida.

Liimkittimine

• Liimkittimist tehakse oksapragudes, nurkades jm. Liimkitt koosneb loomsest liimist ja kriidist, mis pigmenteeritakse vähese kuldookriga puuga samas toonis.
• Oksakohad isoleeritakse heleda šellakiga.
• Kruntvärvina kasutatakse kergelt tsinkvalgega pigmenteeritud linaõlivärvi, mida lahjendatakse lakibensiiniga. Kruntvärv kantakse peale nii õrnalt, et puusüü kumaks läbi.
• Lubjakrohvi puhul soovitatakse pind eelnevalt lihvida, kaks korda kruntida, kord või paar munaõlitemperaga värvida.
• Krohv peab olema piisavalt kuiv. Pind tasandage enne kruntimist.
• Eriti imava pinna värvimisel kruntige pind esmalt lahjendatud linaõlivärviga ja seejärel pigmenteerimata temperaemulsiooniga. Nõnda saavutate ühtlase imavuse. Seejärel võõbake pind pigmenteeritud temperaemulsiooniga.

Hea teada

• Munaõlitemperat kulub üsna vähe. Näiteks viiest munast saab u 1 liitri värvi ja see katab ca 10-15m.
• Kruntimiseks kasutatakse pigmenteerimata munatemperat. Korralik kruntimine kindlustab, et värvi lõpptulemus jääb tugev ja ühtlane.
• Toonimiseks sobivad värvimullad ja neid kulub vähe.
• Munaõlitempera muutub kuivades veidi tumedamaks ja kergelt kollakamaks.
• Värvi kiiremaks kuivamiseks võib lisada sikatiivi (mitte üle 3% värvi mahust).
• Niisketes ruumides kindlasti katta vaha, õli või lakiga. Hallituse oht!
• Värvi tuleks säilitada suletuna külmas, riknemis ohu tõttu. Riknenud värv omandab spetsiifilise lõhna.

Õlle-, konjaki- ja veinilasuurvärv

• Tegemist on väga lihtsa, kiiresti valmistatava ja nagu nimigi ütleb lasuurse ehk läbikumava värviga.
• Sobib puidule, krohvile, kipsle ja varem värvitud pindade katmiseks või toonimiseks siseruumides.

Retsept:

1/3 mahuosa värvimulda

2/3 mahuosa õlut, veini või konjakit

Värvi valmistamine:

Segage omavahel kokku 1/3 mahuosa värvimulda ja 2/3 mahuosa õlut, veini, konjakit.

• Tume õlu annab tumedama tooni ja ka tugevama liimi.
• Pind kuivab umbes umbes ööpäeva. Pinna paremaks kaitsmiseks võib seda hiljem üle õlitada või vahatada.
• Mõeldud sisetöödeks, ei kannata niiskust.
• Töödeldav pind peab olema rasva ja tolmu vaba.

 

Kasutatud kirjandus: 
Rootsi muinsuskaitseameti väljaande “Hoonete värvimine traditsiooniliste värvitüüpidega” 
Tarmo Elvisto, “Looduslikud värvid ehituses”