Säästva Renoveerimise Infokeskus MTÜ, SRIK, tegeleb restaureerimise, säästva renoveerimise ja ökoloogilise ehitamise alase teavitustegevuse, koolituste ja projektidega alates 2001 aastast.

Säästva Renoveerimise Infokeskuse hoone, Väike-Patarei 5, renoveeriti säästvalt Eesti-Rootsi riikliku ja vabatahtliku muinsuskaitse koostööprojekti Österled raames aastatel 1999-2000. Varasemalt hüljatud, põlenud ja seenetanud hoonest  sai näidis tulevikuks. Alates 2001. aastast tegutseb selles hoones ja kannab keskkonnasõbraliku ehitamise põhimõtteid Säästva Renoveerimise Infokeskus (SRIK).

SRIK-i, mis algselt tegutses Eesti Muinsuskaitse Seltsi all ja edasi iseseisvalt, missiooniks on ajalooliste, traditsiooniliste inim- ning keskkonnasõbralike ehitiste ja nende koosluste, (miljööalade) eest seismine.

SRIK-i eesmärgiks laiemalt on kaasa aidata kultuuri ja keskkonnasõbraliku elukeskkonna loomisel ja hoidmisel.

Tegeleme restaureerimise ja säästva renoveerimise alaste koolitustega, teemakohaste projektide algatamisega ja läbiviimisega. Toetame keskkonnasõbralike ja traditsiooniliste ehitus- ja viimistlusmaterjalide kasutamist hoonete ehitamise ja parendamise juures. 

Säästev renoveerimine on defineeritud kui hoonete kaasajastamine, mille korral arvestatakse nii vanade hoonete ajalugu, keskkonna säästlikkust ja tervislikkust kui ka majanduslikku otstarbekust.

Säästev renoveerimine – kaasaegne suhtumine vanasse majja

Väike-Patarei 5 näitel Kalamajas tegelesime üle saja aasta vana ning totaalselt käestlastud puumaja korrastamisega ja kaasaegseks töökeskkonnaks kujundamisega. Ilma kaasajastamata on teatavasti sada aastat vanas majas tänapäeva linnatingimustes väga keerukas

tegutseda. Küsimus on kuidas me vana maja uuenduskuuri läbi viime, kas tahame kõik vana ära
visata ja uue ja standardsega asendada või suudame vanas majas olemasolevat ehedust ja unikaalsust säilitada, seda korrastada ja uuesti kasutada. Vanus kui vana puumaja tehniline nõrkus saab niimoodi pööratud hoopiski selle tugevuseks. Läheneme asjale niimoodi, et vanad originaalsed detailid ja materjalid on unikaalsed, ehedad ja nende õige korrastamine ja eksponeerimine vaid kaunistab vana maja.

Vana maja ei olegi tarvis alati totaalselt muuta, vaid kõrvaldada tuleb ajaga ilmnenud selged puudused, parandada hooldamatuse ja kulumise läbi tekkinud vead ja võttagi vana maja kui teistmoodi ja unikaalset keskkonda, mida tasub väärtustada.

Muidugi on vana maja puhul palju probleeme ja mitte iga maja pole võimalik päästa. Ebamäärasus remonditööde planeerimisel ja ehitustööde teostuse järelvalvel on ehk kõige suuremad takistused, lisaks ka kinnisvaraarenduse surve krundi maksimaalseks ärakasutamiseks.

Säästev renoveerimine kui meetod on üha laiemalt kasutusel ja selle läbi on oma olemuse ja eripära säilitamas paljud hooned Eestis. Kodaniku algatuse korras kujunes SRIK-de üle-Eestiline võrgustik, millele panime aluse ühiste koolituste ja infovahetuse käigus. Koos ja eraldi otsime erinevaid võimalusi isemajandavalt ja erinevate projektide läbi toimida.

Säästvaid lahendusi ja materjale pakkuda on oma eesmärgiks seatud nii Säästva renoveerimise infokeskuses (SRIK) kui selle juures tegutsevas kaupluses Majatohter. Viimases on eesmärgiks pakkuda selliseid materjale ja tööriistu, mida on sobiv ja soovituslik kasutada vanade majade korrastamsel ja milliseid ei ole alati nii kergesti võimalik saada tavalistes moodsates ehitusmaterjalide kauplustes. Eeltoodu ei ole toodud moodsate materjalide alavääristamiseks vaid püüame oma tagasihoidliku tegevusega aidata kaasa traditsiooniliste ja looduslike alternatiivide kasutamisele, et muuta meie elukeskkonda mitmekesisemaks, huvitavamaks, kindlasti tervislikumaks ja luua vanadele hoonetele rohkem võimalusi enda tugevusi säilitades ja kasvatades jääda püsima tänapäeva karmis konkurentsis.
 

Tarmo A. Elvisto

Vaata ka filmi "Kalamaja, puitlinna võimalus" meie Facebookist.

SRIK MTÜ juhatuse liikmed:

Helle Silvia Solnask, Tarmo Andre Elvisto (2016 kevadeni Jaan Tamm)

SRIK MTÜ tunnustab ja lähtub oma tegevustes vabaühenduste tegevuse eetilistest põhimõtetest.

Vabaühenduste tegevuse eetilised põhimõtted

Demokraatlik juhtimine ja toimimine

1. Vabaühendusel on selge ja arusaadav missioon. Vabaühendus järgib oma missiooni täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja organisatsiooni toimimisstandardeid.
2. Vabaühendus väljendab ja esindab inimeste erinevaid huvisid ja vajadusi. Vabaühendus kaasab inimesi rahvahariduse, osalusdemokraatia, eestkoste ja muude vormide kaudu kodanikuühiskonna edendamisse.
3. Vabaühendus kui ühiskonnaliikmete vabatahtlik ühendus väärtustab oma liikmeid, kindlustab ühenduse demokraatliku juhtimise, hoiab ühenduse juhtivkogud ja töötajad vastutavana, reageerib nende väärtegudele.
4. Vabaühendus peab inimeste kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustab kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd.
5. Vabaühendus püüdleb järjekindlalt oskusliku tegutsemise, professionaalsuse ja täiuslikkuse poole, et saavutada parimaid töötulemusi.
6. Vabaühendus, saades vahendid oma tegevuseks peamiselt toetajatelt ja annetajatelt, kasutab saadud vahendeid otstarbekalt ja sihipäraselt.

Kodanikujulgus ja hoolivus

7. Vabaühendus ilmutab kodanikujulgust võitluses ühiskonnas esineva ebaõigluse vastu.
8. Vabaühendus, nähes seadustes ja teistes õigusaktides ning nende rakendamises ebapädevust ja ebaõiglust, teeb tööd nende muutmiseks.
9. Vabaühendus ei kasuta ega propageeri vägivalda oma seisukohtade väljendamiseks, eesmärkide ja avalikkuse tähelepanu saavutamiseks.

Vahendite ja vara heaperemehelik ning säästlik kasutamine

10. Vabaühendus kasutab loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ning säästlikult, arvestades tänaste ja tulevaste põlvede vajadustega.
11. Vabaühendus lähtub nii taotleja kui toetajana headest rahastamistavadest, eelarvete põhjendatusest ja läbipaistvusest ning hoidub topeltrahastamisest.

Vastutus ja aruandmiskohustus

12. Vabaühendus annab oma tegevusest aru ning vastutab asutajate, liikmete, toetajate, annetajate ja avalikkuse ees.
13. Vabaühendus peab oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast.
14. Vabaühendus avalikustab oma tegevuse sisulise ja rahalise aruande vähemalt kord aastas.

Avatus ja läbipaistvus

15. Informatsioon vabaühenduse missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta peab olema avalik ja arusaadav.
16. Vabaühendus suhtleb avatult ja otsekoheselt oma nime all ega tegutse anonüümselt.
17. Vabaühendus on avatud uutele ideedele ja erinevatele seisukohtadele ning koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine

18. Vabaühendus on oma eesmärgiseadmistes, otsustes ja tegevuses sõltumatu ning hoidub sattumast erakonna, avaliku institutsiooni või äriühingu kontrolli alla, millega ta kaotab oma sõltumatuse ja avalikes huvides tegutsemise võime.
19. Vabaühendus ja seal tegutsevad isikud hoiduvad sattumast huvide konflikti. Huvide konflikti ilmnemisel võtab ühendus tarvitusele vajalikud abinõud selle lõpetamiseks.

Sõnapidamine ja ideede autorluse tunnustamine

20. Vabaühendus peab kinni nii kirjalikest lepingutest kui suulistest kokkulepetest.
21. Vabaühendus austab teiste ühenduste ideede ja projektide autorlust.

Sallivus

22. 22. Vabaühendus tunnustab mõtteviiside erinevust, ühenduste ja nende eesmärkide mitmekesisust.
23. 23. Vabaühendus ei halvusta ega laima teisi ühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid.