Looduse värvikirevuses on harmoonia ja tasakaal segatud ülevuse ja meelierutavusega. Inimene ei suuda võistelda looduse loominguga kuid võib sealt õppida ja inspiratsiooni ammutada.
 
Pika aja jooksul on püütud värvidesse mürkide segamisega teha neid efektiivsemaks kaitsmaks aluspindu erinevate biokahjustuste vastu kuni on aru saadud, et niimoodi me mürgitame ka oma elukeskkonda ja iseendid.
 
Teiseks on püütud värve teha hästi kõvadeks ja tihedateks kuni on aru saadud, et sellise kõva värvikihi all laguneb ja mädaneb looduslik aluspind ja seejärel pudeneb ka värv, mis kaitsmise asemel on hoopis hävitustööle asunud.

Liivavärviga värvitud maja välissein

Värvide funktsiooniks on kaitsta ja kaunistada oma aluspinda. Värv peaks olema tervislik nii sellele pinnale mida ta kaitseb kui ka nende inimeste jaoks, kes seda kasutavad ja kes nendes värvitud pindadega ruumides tegutsevad, elavad, magavad ja mängivad ja töötavad. Teiseks värv haakub kõige paremini lähedase materjaliga aluspinnaga. Üldiselt tasubki meeles pidada, et naturaalsetele aluspindadele sobivad kõige paremini looduslikud värvid.
 
Lisaks aluspinna kaitse ja kaunistamise funktsioonile  anti ajaloos värvidega edasi ka maailmavaatelist ja religioosset sõnumit, mis tänapäeval on taandunud enamasti sümboolsuse ja meeleolu loomise valdkonda.
 
Mis on looduslik värv? Seda ei olegi nii üheselt ja selgelt määratud. Meil on tulnud läbi Säästva Renoveerimise Infokeskuse ja „Majatohtri” koolituste ning kirjatükkide seda mõistet ise täpsemalt piiritleda ja lahti mõtestada.
 
Tooks siinkohal looduslike värvide mõiste defineeritult läbi viie põhilise tunnuse

1. Looduslike värvide komponendid on saadud kas loodusest või neid peaks olema       võimalik suhteliselt lihtsalt ilma keeruliste sünteesimisprotsessideta valmistada. 
2. Looduslikud värvid peaksid olema loodusesse „tagastatavad”. Näiteks peaks tohtima värvimise tööst ülejäänud värvi rahulikult kompostihunnikusse valada e. komposteerida. 
3. Looduslikke värve peaks olema võimalik ise valmistada, ehk siis komponentidest kokku segada saama. Lihtsam töötlus nagu keetmine, tavaline kuumutamine on loomulikult aktsepteeritavad. 
4. Looduslikud värvid on seotud piirkonna traditsioonide ja kultuuriga. 
5. Värvid peaks olema oma mõjult ohutud nii nendega töötavavale meistrile kui ka nende värvidega töödeldud ruumide kasutajatele.

Tuntumatest eelolevaile tingimustele vastavatest värvidest nimetagem näiteks kohupiima- e. kaseiinvärvi, keedu e. rootsivärvi, lubivärvi, linaõlivärvi, munatemperat, tõrvavärve, savi-, vahavärve jm.

Tarmo A. Elvisto, SRIK-i juhataja