Virve Kiil, Majatohter
10. aprill 2015 10:25
Kvaliteetse linaõlivärvi katvus võrreldes plastvärvidega on vähemalt kahekordne, mistõttu arvamine, et linaõlivärv on hirmkallis, osutub vääraks. Linaõlivärv kaitseb puitu efektiivselt — see imendub materjali sisse ja haakub aluspinnaga tihedalt, moodustades vett tõrjuva kihi.

Värvitud pinnad kestavad kaua ning nende vananemine toimub “loomulikult”, järk-järgult matistudes, pigmendi osakesed irduvad kelmest ning pind on nn isepuhastuva koostisega.

“Ajalooliste hoonete hööveldatud laudisega fassaadid tulekski üle värvida just kvaliteetse traditsioonilise linaõlivärviga, teised värvid tuleks välistada,” on osutanud Rootsi restaureerimiskoolitaja Hans Allbäck. Ka uusehitistel on linaõlivärvi kasutamine mõistlik ja stiilne: siidine pehme läige ja naturaalsus mängivad lõpptulemuses väga olulist osa.

Linaõlivärv on oksüdeerudes kuivav värv, mille sideaineks on linaõlivärnits (120–150 kraadi juures keedetud linaõli). Ta sobib nii välis- kui ka sisetöödeks. Värvida võib puitu, betooni, tapeeti jm. Täiesti konkurentsitu on see puidust uste ja akende värvina.

Linaõlivärv on olnud kasutusel traditsioonilise puitfassaadi  profileeritud voodrilaudise värvina alates 19. sajandi algusest. Laialdaselt on teda kasutatud nii puitvoodriga lae-, seina- kui põrandavärvina.

Linaõlivärv võib olla ka ökovärv
Levinud linaõlivärvi koostis on värnits, titaandioksiid, pigment, kriit, sikatiiv. Retsepte leidub mitmesuguseid ja koostisaineid on erinevates retseptides varieeritud.

Linaõlivärvi kõrge kvaliteedi määrab värnitsa puhtus. Kui see on töödeldud proteiinivabaks, siis kuivab värv põhjalikult ja kiiresti (ca 24 tundi), lõhnab vähem, imendub sügavuti, kaitseb paremini. Linaõlivärv toonitakse naturaalsete mineraalsete pigmentidega, mis tagab tooni vastupidavuse valguse suhtes, küll aga piirab veidi toonivalikut, mis aitab ära hoida hea maitse piiride ületamise — erklillad, fuksiaroosad, briljantrohelised fassaadid ei sobi tänavapilti.

Vanadele retseptidele tuginevat ning kaasaja keskkonnanõuetele vastavat ökoloogilist linaõlivärvi toodab Rootsis Allbäck Linoljeproducter AB. Värv sündis tipprestauraatorite endi arendustöö tulemusena, kui otsustati, et hea tulemuse saavutamiseks ei tohi ka maalri tervist ohtu seada. Linaõlivärv võib olla ka ökovärv. Ökoloogiline on nii tootmisprotsess kui ka värvi kasutamine — lahustivaba ja 100% kuivainesisaldusega.

Linaõlivärvi katvus sõltuvalt aluspinnast on 15–25 m²/l ühe kihi kohta, enam kui kaks korda suurem kui alküül- ja plastvärvidel. Oluline on pinna ettevalmistus Puidu niiskus linaõlivärviga värvimise ajal olgu alla 15%, värvitav pind peab olema puhas ja kuiv. Kui aluspinnal esineb hallitust, tuleb see täielikult eemaldada.

Eeltöödena peske määrdunud pindu seebiveega või värvipesuvahendiga ja hallitanud pindu hallitusvastase pesuvahendiga. Lahtine värv tuleks kõrvaldada kaabitsaga või lihvimise teel.

Juhul kui eelnevaks värvikihiks on lateks, siis see tuleb täielikult eemaldada. Uued hööveldatud pinnad tuleks nakkuvuse tagamiseks karedaks lihvida. Vana linaõlivärvi kihti, mis on kõvasti aluspinna küljes kinni, ei pea eemaldama, vaid tuleks liivapaberiga karestada ja üle värvida. Kui aluspind jääb ebatasaseks ja vana värvi servad joonistuvad välja, siis peale uue värvikihi saamist omandab selline pind kordumatu ilme.

Pane tähele

Linaõlivärv on kasutamiskõlblik kaua. Peale värvimist tuleks purk võimalikult õhutihedalt sulgeda. Värvi täiteained settivad põhja ning linaõlivärnits kerkib pinnale ning hakkab tasapisi oksüdeerudes kuivama, kuni kaanetab värvi pealmises kihis. See kiht tuleb pealt noaga ära lõigata, ent tuleks arvestada, et kaduma läheb mingi osa värvi sideainest, mistõttu tuleb enne uuesti värvimist lisada veidi värnitsat, korralikult läbi segada ja vajadusel sõeluda läbi nailonsuka.
Linaõlivärvi nime kasutatakse tootjate poolt ka mitte traditsioonilise retsepti järgi valmistatud toodete puhul, kuna see nimi tekitab usaldusväärsust ja on seega lihtsam müüa. Oluline on tutvuda toote koostisega, sõna “linaõlivärv” ei garanteeri kvaliteeti. Kui see etiketil puudub, siis küsida müüjalt või uurida tootja kodulehelt.