Äripäev Ehitus / Oma Maja, Salme Masso, 02.06.2003

Kui toa seinu tahetakse teha kaunimaks, lubi tundub selleks aga liiga inetu olevat ja tapeet ja õlivärv mingil muul põhjusel vastuvõetamatu, on päästeabinõuks liimvärv.

Liimvärvi saab tarvitada ainult siseruumides  – peamiselt elutubades ja trepikojas. Välisseintel ja köögis hävitab niiskus liimi. Selle tulemusel jääb kriit sidumata seinale ja variseb maha või läheb inetuks. Siis tuleks tarvitada mineraalvärve, mis ühinevad väliskrohviga nii, et vesi neile enam ei mõju. Viimastest tuntuim on vesiklaasvärv.

Liimvärvi võib tarvitada kivi, hööveldamata puu, papi ja paberi värvimiseks.   Hööveldatud puidult langeb ta maha, sest pole puukoega piisavalt nakkuv ega saa ühes puu paisumisega laieneda. Soovides liimvärvi kasutada siledate laudseinte värvimiseks, tuleb need enne papiga üle tõmmata. Nii saab sein ühtlasi täiesti sile ja pragudeta, mis lihtsa laudseina puhul on üsna tavalised.

Ettevalmistamine 

Enne värvima asumist tuleb kõik praod, mahavarisenud krohviaugud ja -nurgad parandada. Selleks tuleks segada kipsi vähese liiva ja veega paksuks pudruks. Auk tuleb teha märjaks, kipsi täis visata ja tõmmata pealt siledaks. Rasva- ja vaiguplekid, millele liimvärv külge ei hakka, tuleb üle tõmmata polituuriga. Viimane valmistatakse ðellakist ja denatureeritud piiritusest. Tahvlites müüdav ðellak purustatakse peeneks, pannakse pudelisse ja valatakse piiritust peale. Pudelit hoitakse soojas kohas, kuni ðellak on lahustunud. Vahepeal tuleks pudelit pisut loksutada. Paras polituur on umbes kohvikoore paksune. Värskelt krohvitud sein tuleb esmalt lubjata.

Et värv üldiselt paremini kleepuks tuleb sein enne värvimist üle tõmmata, kas vedela liimi või rohelise seebi veega. Lubjatud ja krohvitud seinal peab lubi olema kuivanud. Kõigepealt peab seina võõpama liimi- ja pärast selle kuivamist seebiveega. Rohelist seepi kulub ühele ruutmeetrile umbes 12 grammi. Seebivesi peab käele libe tunduma. Sobiv vahekord on 5 liitrile veele 200–250 grammi seepi. Värvides taimeliimvärvidega, võib kruntimisel tarvitada seebivee asemel taimeliimi. Tahvelliimi tarvitades tuleb pind tingimata seebitada. Kruntimisvesi kantakse seinale suure pintsliga. Kui ruumis on lutikaid, tuleks sein üle tõmmata maarjajää lahusega.

Värvi valmistamine 

Kuna liimvärvi ei saa kaua säilitada, peab selle valmistama alati vahetult enne värvimist. Ühtlasi tuleb seda teha alati paras hulk – enne rohkem kui liiga vähe. Sest kui tuleb puudus, on peaaegu võimatu saada täpselt sama värvitooni.

Liimvärvi valmistamisel on vaja liimi, kriidijahu, värve. Liimidest on tarvitusel tahvlites müüdav nn kölni liim ja taimeliimid. Esimene, tahvelliim, on sobiv tumedate värvitoonide värvimisel, sest taimeliimidega on peaaegu võimatu saada puhast tooni. Samuti tuleks tahvelliimi kasutada vana tapeedi, paberi või papiga kaetud pindade katmisel. Taimevärvliimid kustuvad paberil sageli juba paari kuuga.

Taimeliimid on müügil pulbritena või sülditaolise massina. Neid on soovitatav kasutada heledate ning keskmiste värvitoonidega värvimisel, sest nad ei kuiva plekiliseks. Viimane nähtus on tahvelliimi juures sagedane. Seepärast ongi hakatud viimasel ajal rohkem taimeliime kasutama.

Tahvelliimvärvi valmistamiseks leotatakse 8–10 tahvlit maalriliimi öö läbi 2–3 liitris vees. Järgmisel päeval pannakse tulele, lisatakse pisut seepi, soojendatakse hoolsasti segades, kuni liim on sulanud. Peale kogunev vaht riisutakse ja liimi ei lasta keema tõusta. Mõnes teises suuremas nõus (soovitatavalt vana puhtaksküüritud pang) segatakse kriidipulber vähese veega paksuks pudruks, segatakse juurde enne veega segatud värvimuld, nii et värv saab soovitud tooni. Nüüd lisatakse liimivett. Värv tehakse umbes vedela hapukoore paksuseks. Tarvitamisel peab ta olema soe, kuna jahtunult läheb paksuks sülditaoliseks massiks. Värvi peab enne tarvitamist proovima papi- või lauatükil. Kui ta on liiga paks, tuleb lisada pisut puhast kuuma vett. Kui ta aga hakkab kuivanult tolmuna käe külge, tuleb lisada veel liimivett. Tuleb arvestada ka seda, et värv on kuivanult hoopis heledam kui märjalt.

Taimeliimvärv valmistatakse umbes samamoodi kui eelkirjeldatu: segatakse eraldi valmis liimivesi ja värvipuder ja need segatakse omavahel kokku. Taimeliime pole aga vaja sel määral kuumutada. Pulberliim segatakse leige veega kleepuvaks. Sültliim sõtkutakse esmalt hästi läbi, siis tehakse veega vedelaks ja segatakse värvimassiga.

Värvimine 

Värvida tuleb sooja värviga ja hästi kiiresti. Iga tõmme peab riivama eelmise tõmbe veel märga aset. Seepärast peavad suuremaid pindu värvima kindlasti paar inimest korraga, et eelmise tõmbeid kohe jätkata. Värvimisel tuleb kasutada kõige suuremat pintslit, et saaks katta võimalikult suurt pinda. Tõmbed peavad olema kõik ühes suunas. Seinu värvides peaksid need olema kas piki laudu või ülalt alla ja vasakult paremale. Lage värvides tuleb värvida piki puu kiudu või krohvlae korral valguse suunas. Pintsel tuleb hästi värvi täis võtta, et ükski tõmme ei oleks kuiv. Iga pintslikastmise korral tuleb värvi segada, sest muidu langeb kriit nõu põhja.
Värvimise ebaõnnestumisel, s.o kui töö saab lapiline või jooneline, ei saa viga parandada muidu kui värvi maha kraapides ja pinda uuesti kattes. 
Vana värvi uuendamisel tuleb vana lahtine värv maha kraapida, pind liimi- või seebiveega tugevasti immutada ja siis uuesti värvida. Samuti võib värvida vana, kõvasti seinal kinni olevat tapeeti. On aga tapeet mõnest kohast lahti, tuleb ta maha tõmmata ja paljas koht enne immutamist uue paberiga katta. Samas peab jälgima, et tapeedi värv liimvärvist läbi ei löö. Seepärast peaks kõik tugeva värviga tapeedid enne liimvärvimist ühevärvilise paberi või seinapapiga üle katma.

 

toimetatult Taluperenaine nr. 8 1934