Kaseiinvärv ehk kohupiimavärv

Retsept 1 liitri kaseiinvärvi tegemiseks, koostis ja juhend:

KOOSTIS: (täiteained)
400 GR KRIITI
100 GR KAOLIINI
Lisatakse talki, micat ja metüültselluloosi. 

Valmis kaalutud kaseiinvärv on Majatohtri kaupluses saadaval 1 l ja 5 l kottides. 

LIIM:
10 g BOORAKSIT 
250 g KOHUPIIMA (rasvatu või lahja) 
30 ml KUUMA VETT (mitte keev vesi)

KRUNT ja valmistamise juhend (1liiter): Segage 10 g booraksit 30 ml kuuma veega. Lisage pakk (250 g ) rasvata (lahjat) kohupiima (mitte pastat) ja 1 l vett. Krunt peab seisma segamisnõus 2 tundi. Krunti tuleks 1, 3 – 2 tunni jooksul aegajalt segada. (Krundi ja liimi koostisosad on samad aga krundile tuleb juurde lisada 1 l vett)

1 l kohupiimavärvi valmistamise juhend:

1. Kallake nõusse 0,45 l vett. Seejärel lisage koostisained (täiteained) ja segage mikseriga. Laske seista 1 tund, aeg-ajalt mikseriga segades. 
2. Liimi valmistamine: Lahustage 10 g booraksit 30 ml kuumas vees. Lisage 250 g rasvata kohupiima ja segage ühtlaseks tükkideta massiks. Laske seista 1,5-2 tundi, aeg-ajalt mikseriga segades.
3. Segage täite- ja kohupiimaosa mikseriga (võib olla saumikser) ühtlaseks massiks, vajadusel kurnake.
4. Lisage soovitud toonis värvipigment (valikut näeb aadressil www.majatohter.ee).
5. Teine kiht värvi võiks olla kergem, see saadakse 5-10% veega lahjendades.

Hea teada

• Kohupiimavärvi aluspinnaks sobib igasugune puhas ja kuiv pind. Libe pind karestada.
• Kasutage rasvata teralist kohupiima, mitte kohupiimapastat.
• Kokkusegatud ained jätke u 15-30 min seisma.
• Esmalt proovige väikesel pinnal.
• Värvimuld segage pastaks eraldi anumas ja alles seejärel lisage see suurele värvianumale. Pasta segamiseks võite võtta eraldi anumasse kas osa valmissegatud massist või järelejäänud krundist või kasutada pasta tegemiseks lihtsalt vett.
• Valmissegatud kohupiimavärv seisab kuni nädal, soovitavalt suletuna ja külmas (külmkapis, esikus, sahvris aga mitte miinuskraadides!).

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kaseiinvärvi ajalugu

Kohupiimavärvi ehk kaseiinvärvi kasutusele võtmise ajaperioodist, motiividest ja viisidest täpsed andmed puuduvad. Igatahes on teada, et kaseiinvärvi oma algsel kujul kasutasid meie esivanemad juba ürgajal. Kättesaadavatest valkainetest, ilmselt rinnapiimast või juba kodustatud loomade piimast ja verest kombineeritud esimesed värvained julgustasid inimesi looma esimesi hindamatuid teoseid. Sellest annavad meile tõestust varased koopamaalingud. Kauakestev ja tugev värv kindlustas meie esivanemate arvates ka eduka jahi. Hiljem hakati värvitehnika arenedes ja uute materjalide avastamisel pigmendiks kasutama vere asemel värvimuldasid – põhiliselt punast ookrit. Nendest hämaratest aegadest, kus kogu informatsioon anti edasi helide ja piltide abil, ei ole meieni jõudnud mingeid kirjeldusi maalitehnikate ega maalikunstnike kohta, autorid hakkasid oma töid signeerima alles renessanss-ajastul. Seetõttu saamegi esitada vaid hüpoteese tollel ajal kasutatud värvitehnikate kohta.

Praeguse Aasia aladelt on avastatud üheksa tuhat aastat vanad kaseiiniga teostatud koopamaalingud ja hilisemad sama ainet sisaldavad teosed loodi Bütsantsi, Rooma impeeriumi ja renessanss-ajastu meistrite poolt. Ühe kaseiinvärvi näitena on jõudnud meieni teosed 5. saj. e.Kr. Delphist, mis oletuslikult oli teostatud tempera tehnikas. Üksiasjalikud uuringud kinnitavad veendunult orgaanilise aine esinemist, mis omakorda viitab kaseiini kui siduva aine kasutamisele.

Värviproovid, mis on võetud Knossose klassikalisest antiikperioodist, baseeruvad analüüsidel, mis eristavad 4 erinevat värvitehnikat, üheks neist jällegi kaseiin. Teised hüpoteesid seostavad kaseiini kasutamist sidusainena teiste antiikmaailma maalingute puhul kuni 79.aastani AD Pompeis ja Herculaneumis.

19. sajandil kerkisid esile mitmed erinevad teooriaid värvitehnikate kasutamise kohta. Mõned neist väitsid koguni vaha kasutamist värvis sideainena ja seda, et seinamaalingud olid teostatud secco-tehnikas. Taolisi hüpoteese on raske aga uskuda, sest kui vaha oleks kasutatud Pompei suurejoonelistes maalingutes, oleks need sulanud vulkaanipurske tagajärjel tekkinud tulekahjus. Suure kuumuse tõttu toimus seintel kollase ookri muundumine punaseks ookriks, ometigi muutmata värvi kvaliteeti ja nakkumisvõimet. Taoline muundumisprotsess saab toimuda 300 C – 700 C vahel, aga vaha sulab juba 63 C juures. Teised teooriad pajatavad, et sideainena on kasutatud lupja ja kaseiini, seda versiooni toetavad ka uuringud, mis paljastavd lubja ja proteiini segu kasutamist hellenistlike maalingute juures Kazanlakis. See annab omakorda õiguse teooriale, mis kaldub piima kasutamise poole stucco-tehnika puhul. Keskajast on meieni jõudnud kirjutised, kus mainitakse kaseiini kasutamist seinamaalingutes 11. saj. Turkmeenias ja välisseina maalingutes Moldaavias. Moldaavias on ka leitud jälgi fresco tugevdamisest piima ja kaseiiniga. See retsept võib pärineda Bütsantsi ja Kesk-Euroopa värvitehnika kombinatsioonist, kuna Moldaavia maalikunstnikud olid tuttavad mõlema tehnika traditsioonidega läbi Transilvaania ja Balkani regiooni.

Barokk-aegsetes maalingutes olid meistrid peaasjalikult pühendunud populaarse fresco-tehnika viljelemisele, kuid tuleb märkida, et secco-tehnikas seinamaalingud olid näiteks just Roomas väga levinud. (Teadmiseks niipalju, et fresco tehnika tähendab vees lahustatud muldvärvidega maalimist poolmärjale krohvipinnale, secco aga kuivale pinnale). Paljud kunstiteadlased usuvad, et seinavärvides leidis kasutamist õlikaseiin ja seda eriti laialdaselt juba alates 16. sajandist.18.-20. saj. koges fresco oma hiilgeaegu, esinedes eriti jõuliselt Kesk-Euroopas ja Balkanimaades, kus põhiliste sideainetena kasutati liimi, kaseiini, õli ja vaha.

Mis siis on tegelikult kaseiinvärv?

Värv koosneb tavaliselt neljast komponentide rühmast:

1. Esimeseks, sideained, millised on erinevates värvides. Lubivärv, lubi, linaõlivärnits õlivärvis; kaseiin kohupiimavärvis; kaalium ja vesiklaas silikaatvärvis; metüültselluloos, kondiliim, naatrium liimvärvides; rukki- ja nisujahu rootsi värvides. Sideained hoiavad meie värve koos, toimides liimina, siduva elemendina.
2. Teise rühma moodustavad täiteained: põhilisteks täiteaineteks on kriit, dolomiidi- ja marmorijahu, kaoliin, tsinkoksiidvärvides; mica, diatomeerilised mullad, kvartsiin. Täiteainete ülesandeks on anda värvile keha, ehk siis tihedust.
3. Kolmanda rühma moodustavad lisa- ja abiained, milliste ülesanne on muuta värvid paremini säilivateks, töödeldavateks ja stabiilsemateks. Abiainetena on tuntumad: metüültselluloos, booraks,eeterlikud õlid, sikatiivid, vaskvitriol, standõlid, erinevad vaigud nagu dammar, kopaal; vahad nagu mesilasvaha, karnauubavaha, jaapani mineraalvaha.
4. Neljas komponent on vedeldi – igal värvil on erinev vedeldi, näiteks vesi, õli, piiritus, naftasaadused, petrool jms.

Igal rühmal on oma kindel ülesanne täita, et värvi funktsionaalsus oleks tagatud. See on nagu töötav organisatsioon, kus igal lülil on oma ülesanne täita ja ühe puudumisel kahaneb kvaliteet.

Pintslit kasutades saame omapärase seina, kus on näha maalrihinge ja käsitööd. Kui esimene värvikiht on kuivanud (ootame vähemalt ööpäeva), kordame kogu protsessi. Alles teine kiht kindlustab korraliku katte ja värvikihi tugevuse.

Kaseiinvärv, ehk rahva seas rohkem levinud nimega kohupiimavärv, on vedel värvisegu, mis koosneb värvainest ja sideainest, milleks on kaseiinliimist saadav lahus ning oma iseloomult kuulub ta liimvärvide alla. Kaseiin on üks piima naturaalseid komponente. See on valmistatud kooritud piimast, mis seejärel muudetakse liimjaks kaseiiniks leelise abil. Oma nimetuse ongi ta saanud kohupiima tõttu, mis lubjaga segamisel tekitab liimaine. Teatud koostisega kaseiinvärvid annavad aga vastupidavama värvikihi kui harilikud liimvärvid. Kaseiin ühineb kustutatud lubjaga keemiliselt vees lahustumatuks lubjakaseiiniks, seetõttu osutub värvikiht eriti vastupidavaks just lubikrohvpinnal.

Antud värvitüübi puhul toimib kaseiinliim pigmentide sidujana. Kaseiin toimib ka emulgaatorina, mis lubab meil kokku segada omavahel õli ja vett. Üldiselt eksisteeib kaks moodust, kuidas kaseiini pigmentidega kombineerida – lubjapõhine kaseiin ja booraksil põhinev kaseiin, viimast on lihtsam kasutada ja pigmendi sidujana on ta sobivam kunstnikele. Kaseiinvärvid on mõeldud esmajoones sisetööde jaoks, välispindade värvimiseks võib kasutada kaseiin-emulsioonvärve.

Kaseiinvärve saab kasutada terve rea värviefektide loomiseks rikkalikust läbipaistmatust õlikihist õhukese vesivärvini. Neid saab kanda pea igasugusele jäigale õlivabale pinnale nagu näiteks puitplaadid, valgustahvlid, kartong, papp, krohv, metall, puit, müüritised, ainult mitte pehmetele pindadele nagu riie. Kuna kaseiinvärvil on eriline toonipuhtus ja ta kuivab alati perfektse mattviimistluseni, on ta ületamatu kunstiteoste loomiseks. Sametise mattviimistluse võib samuti poleerida atlassina (siidsiledana) läikima või lakkida õlipinna sarnaseks. Aja jooksul muutuvad kaseiinvärvi pigmendid vastupidavaks niiskusele ja nagu ajalugu on tõestanud, on sel ainel vastupidavus ja püsivus, mis on edukalt ajaproovile vastu pidanud.

Enne kui hakati kaseiinvärvis kasutama valmis kohupiima, oli siiski nii Eestis kui mujal maailmas levinud värvi segamine piima baasil.

Toonimine 

Arvatavasti ei soovi me kõiki seinu värvida valgeks, vahetevahel tekib igatsus ühe või teise tooni järgi. Kuid toonides valget värvi tuleb silmas pidada, et me võime lisada pigmenti valmis värvi mitte rohkem kui 10%. Kaabime hoolikalt kokku pasta ja paneme selle valgesse värvi, segame tugevalt mikseriga, kuni toon on ühtlane. Toonimisel peame arvestama, et kuivades muutub toon tunduvalt heledamaks, õige toon on kuivanud värvil. Kui tahame tumedamat tooni, peame pigmendi asendama meie retseptis kriidiga.

Eritehnikad

Lasuur

Lasuurvärv on läbipaistev värvikiht, mis kantakse aluskihi peale. On oluline pidada seda, et veepõhise värvi peal peab olema samuti veepõhine glasuur ja ja alküüdvärvi katmiseks tuleb kasutada õliglasuurvärvi, viimast võib erandina kasutada ka lateksvärvi katmisel. Lasuurvärvimisega on võimalik saavutada eriti kirkaid ja eripalgelisi seinu. Protsess on iseeneset äärmiselt lihtne. Meie kasutame aluskihiks valget kaseiinvärvi ja lasuuriks kuldookrit. Kõigepealt värvime seina valgeks ja laseme seinal kuivada vähemalt viis päeva. Seejärel valmistame meie krundi retsepti kasutades vajaliku koguse krunti. Kaalume 1 liitri krundi kohta 10 gr kuldookrit ja lisame sellele krunti, nii lihtne see ongi. Kasutades pehmet harja kanname värvisegu ebaühtlaselt pinnale. Laseme esimesel kihil kuivada 2-3 päeva ja kordame tööd. On võimalik kombineerida ka erinevate toonidega saades eri valguses mänglevaid pindasid.

Peits

Kaseiini võib edukalt kasutada ka puidupeitsiga töötlemiseks. Toonitud krundiga töödeldes viimistlemata puitu saame ilusaid peitstud pindu. Töötlus sobib vähest koormust nõudvatele pindadele nagu seinad ja laed.

Vanutamine

Vanutamise efekti saame kui värvime üksteise järgi kahte erinevat tooni värvi, näiteks sinist ja punast. Seejärel lihvime liivapaberiga pealmist värvikihti kuni alumine värv nähtavale tuleb. Rakendades natuke rohkem survet võime vastavalt soovile saada rohkem kas sinist või rohkem punast seina.