Liigu edasi põhisisu juurde

Väike-Patarei 3 hoone säästva renoveerimise lugu

Renoveerimistööde peatöövõtjaks oli Celander Eesti AS ning tööd viidi läbi aastatel 1999-2000. Koostöös Rootsi sihtasutusega Österled ja Rootsi Muinsuskaitseametiga korraldati tööde käigus ka mitmeid seminare ning workshop'e eesti restauraatoritele.
Väljavõtted raamatust Vana elumaja säästev uuendamine - Väike-Patarei 3 (2001) Andri Ksenofontov, Tiina Linna, Heino Uuetalu. Muinsuskaitseinspektsioon; Eesti Muinsuskaitse Selts; Rootsi Muinsuskaitseamet
Ehitusülevaate autorid on Väike-Patarei 3 renoveerimisprojekti arhitekt Tiina Linna ja insener Heino Uuetalu. Nad hindasid vana elumaja tehnilist seisundit ning koostasid tööprojekti. Uuringud teostati kahes etapis: põhikonstruktsioonide avamine ja hooneosade uurimine.

 

1. Hoone põhikonstruktsioonide avamine viies tsoonis.

Lühidalt kirjeldades on elumajal tavapärane konstruktiivne skeem. Hoone on rajatud paekivist lintvundamendile. Välis- ja sisekandeseinad on tahutud rõhtpalkidest. Puittaladele toetuva vahelagede must laudis kannab laetäidist, milleks ehitamise ajal oli vähese lubjasisaldusega saepuru-liiva segu. See töötas niihästi heli- kui ka soojusisolatsioonina. Musta laudise alla on löödud krohvialune laudis. Katusesarikad olid ehitatud pikiti pooleks saetud palkidest. Nende teravad servad olid kirvega tasaseks raiutud, et katuseroov peale toetud saaks. Algselt oli katusekatteks tõrvapapp ja ruberoid, mis hiljem kaeti lainelise eterniidiga.
Endise elamu renoveerimisel oli põhieesmärgiks hoone väliskuju, kandeseintega määratud ruumijaotuse, algupäraste konstruktsioonide ja arhitektuursete detailide säilitamine. Väärtuslikuks peeti niihästi esmaseid, 1876. aasta ehitusdetaile, kui ka 1930-te aastate juurdeehitusi ja viimistlust.
Võrreldes 19. sajandi eluolustikuga on kaasajal kõrgem elatustase, inimeste nõudmised mugavuste ja tehnilise varustuse suhtes on oluliselt tõusnud. Kõige rohkem muudeti vana elumaja uute tualett- ja dushshiruumide ehitamisega igasse korterisse ning avaramate tubade ja köökide loomisega. Teisel korrusel "ohverdati" üks väike tuba suurema korteri tarvis, jaotades selle vannitoaks ja magamistoa garderoobiks. Hoovipoolsed endised köögid ja väiketoad liideti avaramateks köök-söögitubadeks.
Vana maja uuendamisel on oluline tugevdada maja konstruktsioone, tõsta hoone sooja-, heli- ja tulepüsivust. Isolatsioonimaterjalid on kallid. Pealegi muutuvad seinad soojustamise tulemusel paksemaks, selle tulemusel tuleb hakata aknaid uue seinapinna poole nihutama jne. Et saada parim tulemus niihästi tehnilises, esteetilises kui ka rahalises mõttes, tuleb enne hoolega kaaluda, kas tasub seda või teist uuendust maja juures ette võtta.

2. Hooneosade uuringud

  • vundamendid

Vundamendid ehitati Tallinna Lasnamäe karjäärist käsitsi murtud paekividest. Sideainena kasutati lubimörti. Vundamendi taldmik toetub 1,0 x 1,2 meetri sügavusel alusliivale. 20 - 40 cm kõrgune maapealne osa moodustab madala soklimüüritise. Vundamentide olukord oli rahuldav, täiendavateks kindlustustöödeks puudus vajadus.

  • välisseinad

Välis-ja sisekandeseinad ehitati 16 x 17 cm paksustest palkidest, mis ühendati salapulkadega ja nurkseotistega ehk nurgatappidega. Rõhtpalkide vahed tihendati takuga. Kõikidel ehitistel on kahjustuste tekkeks kõige tavalisem koht see, kus puit ja kivi omavahel kokku puutuvad, näiteks vundamendile toetuv palk. Kivi kogub pinnasest enda sisse niiskust ning annab siis edasi puidule. Väike-Patarei 3 elumajale ei olnud pandud vundamendi ja palkseina vahele niiskusetõket. Olukord polnud laita seal, kus palgid olid esimeste ehitajate poolt mittepoorsele paekivile lubimördiga sängitatud. Hilisemate remontide käigus oli alumine palgirida kohati tellistega asendatud. Urbse ja niiske tellise vastu puutuvad palgid olid niiskusest tugevasti kahjustatud.
Seinapalgid olid kahjustatud ka hoone lõunanurgas, kus katus oli põlenud ja mitu aastat läbi sadanud.
Tallinna Tehnikaülikooli Materjaliuuringute Keskuses tehti kindlaks, et niihästi sokli peal kui ka läbijooksu kohas hoones esines pruunmädaniku kahjustusi. Kohati leidus veel valgemädanikku tekitavat seent. Seinakahjustuste ulatuse ja renoveerimistööde mahu määramiseks koostati seinte renoveerimisskeemid.
Seinu uuendades eemaldasime kahjustatud palgid ja asendasime uutega. Parima tulemuse saime kui kasutasime lammutatava puitmaja hästi säilinud tahutud palki. Väiksemad, kuni sentimeetri sügavused mädaniku laigud raiusime kirvega maha ning kinnitasime sinna puupilpa asemele.
Väike- Patarei 3 majas kaalusime välispalkseinte soojustamist, kuid lõpuks loobusime sellest ja seinad jäid endise konstruktsiooniga. Palksein peab hästi sooja, oluline on vältida läbipuhumist hoone nurkadest ning palgivahedest. Pealegi annab pööningu ja põranda soojustamine palju suurema kütuse- ja soojustusmaterjali säästu.

  • sisekandeseinad

Uurimistulemused näitasid, et tubade seinte algne viimistlus oli põhiliselt tapeet palgil.
Hiljem kaeti maja seinad seestpoolt krohvimattidega, kaeti makulatuuriga ja siis tapeediga. Remondi käigus tegime uued puulaastudest krohvimatid kohapeal käsitsi olemasolevate eeskujul. Toorete laastude puhul on tähtis neile lõhed sisse lüüa, et krohvi all mängimisruumi oleks.
Tubade seintele tegime lubikrohvile paradusi vanal meetodil: 3 kihilise sisseviskega ja järgneva pahteldusega. Lihvitud pinnale kleepisime tapeedi.

  • põrandad

Esimese korruse põrandalaagid olid "uputatud" täitepinnasesse, isolatsioonita ja põrandaaluste tuulutusteta. Selle tulemusel olid kõik põrandalauad ning laagid kahjustatud pruunmädanikust. Ruumides levis sellele mädanikule omane terav lõhn. Põrandaaluse märgunud ja puutöö prahiga segunenud täitepinnase eemaldasime 35 - 40 cm sügavuseni. Seal tuli juba vastu puutumatu looduslik peenliiv. Uusi põrandaid ehitades isoleerisime kivivundamendi põrandast ja palkseina alumisest raiekorrast kasetohuga - iidse ning ühe parima ära proovitud isolatsioonimaterjaliga. Kasetohtu tuleb paigaldada hoolikalt, et tohukihile vahesid sisse ei jääks.
Eesti oludes võrdlemisi uudne on põrandaaluse ruumi põhja soojustamine kergkruusa ehk keramsiidiga ning põrandaaluse ruumi seinte soojustamine. Rootsis taolise lahenduse puhul jäetakse isegi põrand soojustamata, sest õhk põranda all püsib soe. Ei tehta ka tuulutusavasid, aga ainult tingimusel, et kõik piirded põrandaaluse ruumi ümber lasevad vabalt niiskusel välja hingata. Põrandasse tuleb teha ka luugid, et oleks võimalik aeg-ajalt alla vaadata ja kontrollida selle seisundit. Nii või teisiti sõltub põranda ja selle all oleva ruumi õige lahendamine pinnase iseärasustes, põhjavee tasemest ja teistest asjaoludest. Siin on alati kasulik nõu pidada puitmajade kogenud renoveerijaga.
Teisel korrusel säilitasime põrandad algsel kujul, isega siis, kui see oli pisut kaldu. Kuna väliskandesein vajub aja jooksul rohkem, kui siseseinad, siis on põranda kaldusolek loomulik. Väike-Patarei 3 mõnes toas võtsime lauad üles, ajasime põranda loodi ning panime puhastatud lauad tagasi. Seda aga ei ole tarvis alati teha, sest väikese kaldega põrand ei sega üldjuhul elamist. Ülemise korruse põrandad lihvisime ja õlitasime, alumise korruse põrandad värvisime spetsiaalse linaseemneõli alusel valmistatud õlivärviga.

  • vahelaed

orruste vahelaed olid rajatud taladele 240 × 260 cm ja sammuga 80 - 95 cm.
Laed teise korruse ja pööningu vahel olid kahjustatud neljas piirkonnas. Neist kolmes oli võimalik olemasolevaid talasid remontida, s.t eemaldasime kirvega kahjustatud puidu ja tugevdasime talad 50x150 mm laudadega.
Hoone lõunanurgas olid laetalad läbisadamise tõttu pruunmädanikust niivõrd kahjustatud, et need olid täielikult kaotanud kandevõime. Need me vahetasime välja.
Hoolega soojustasime teise korruse lae, kattes pööningupõranda 30 - 40 cm paksuse tselluvati kihiga. Esimese korruse lae heli summutamiseks kasutasime põrandalaagide isoleerimiseks põrandalauast vastavat materjali, REPUPOL-riba. Seda on paraku raske teha seal, kus soovitakse säilitada olemasolev hea põrandalaud. Võimaluse korral asendasime senise lubja- ja saepurutäidise vahelaes tselluvati vastu.
Tubades olid krohvitud lagedel ümarad nurgad ilma alumise karniisita (lihtpeegelvõlv). Et vana krohv oli habras, siis tuli seda kruntimisega tugevdada. Lisaks sellele kleepisime ümarad nurgad üle tsellukiust riidega. Laed koos riidega kaetud nurkadega me pahteldasime, lihvisime, kruntisime veelkord linaseemne värnitsaga ning katsime linaseemne õlivärviga.

  • katuse kandekonstruktsioonid ja -katted

Katuse kandekonstruktsioonide suurimad puumädaniku kahjustused olid tulekahjust kannatanud lõunanurga piirkonnas. Ent 1950 - 1960-tel aastatel tõrvapapile löödud laineline eterniit ei pidanud mujalgi vett.
Katusekatte koos roovitusega vahetasime välja ja panime katusele tsingitud pleki tihedal roovitusel. Täiesti lagunenud korstnad lammutasime. Paremini säilinud telliseid kasutasime tervemate korstende uuendamisel. Korstnapitsid tegime uutest silikaat-tellistest. Lammutatud korstende asemele pidime ehitama suuremad korstnad, kuna uute köökide ja sanitaarsõlmede jaoks on tarvis rohkem lõõre.

  • küttekolded ja korstnad

Väike-Patarei 3 kõik ahjud olid juba lammutatud ja kadunud. Jälgede järgi põrandal ja seintel võis aimata nende suurust ja kuju. Ahjude taastamiseks otsisime eeskujusid teistest Kalamaja vanadest majadest ning vanadelt fotodelt.

  • aknad

Maja Väike-Patarei 3 aknad olid rõhtimpostiga (vahepuuga), kuueruudulise jaotusega ja õhuaknaga.


Aknapiidad olid päris algsed, kuid raamid olid tõenäoliselt vahetatud 1930-nate aastate remondi käigus. Aknaraamid olid iseäralikult õhukesed, vaid 34 cm läbimõõdus. Uurimise käigus selgus, et akende piidad ja piirdelauad olid aaderdatud nagu uksedki. Aknaid remontides säilitasime kõik piidad (lengid) ja pooled raamid. Vigastatud raamid parandasime ehitusplatsil kahjustatud kohtade proteesimisega. Aknaklaaside kinnitamiseks kasutasime naturaalsest värnitsast ja kriidist segatud kitti, mille värvisime üle linaseemne õlivärviga.
Uued aknad valmistasime vanade eeskujul samade profiilidega. Akende sulused ja tuulehaagid tegime säilinud originaalide järgi. Olemasolevad aknanurgikud koos hingedega puhastasime ja paigaldasime tagasi. Sisemiste raamide kremoonid tõime teiselt ehituselt. Need olid valmistatud 1930-tel aastatel malmivalust.

  • uksed

Algupärastest ustest oli hoones alles välisuksed ja kaks siseust, üks neist põlemisjälgedega.


Mõlema välisukse kohal on klaasist valgmik. Need on lihtsa profiiliga tahveluksed (ehk mantliga uksed). Me restaureerisime kõik olemasolevad uksed ja ka rõduukse. Puhastasime need vanast värvist, plombeerisime purunenud kohad ja katsime linaseemne õlivärviga.
Uued siseuksed valmistasime säilinud vanade profiilide ja tahvlijaotuse järgi. Uuringud näitasid, et siseuksed koos piirdelaudadega olid aaderdatud, see tähendab tumedama värvitooniga maaliti heledamale pinnale peale puiduimitatsioon. Remondi käigus otsustasime aaderdada vaid ühe korteri uksed, ülejäänud värvisime linaseemne õlivärviga. Kõik uksed varustasime ajastu stiilile kohaste hingede ja käepidemetega.

  • fassaadid

Väike-Patarei 3 puitelamu fassaadid on lihtsa moega: tavaline horisontaalne voodrilaud, aknaid ja välisuksi ümbritsevad profileeritud piirdelauad, aknaluugid, dekoratiivse saelõikega sarikaotsad. Peasissepääsu kohal paikneb rõdu. Rõdu tugikonsoolid ja rinnatis on sepistatud. Tänavafassaadi eristab ülejäänutest ka püstise voodrilaudise riba alumise korruse akende ja vundamendisokli vahel. See võis olla ehitatud algselt, ent see võidi lisada ka 1930-te aastate remondi käigus.

Joonis 1. Väike-Patarei 3 maja eestvaade

Fassaadide uuendamisel lähtusime soovist säilitada võimalikult palju olemasolevat voodrilauda. Me vahetasime täielikult välja ainult hoovipoolse fassaadi voodri, seda muidugi täpselt vana eeskujul. Hoovifassadi hästi säilinud voodrilauad puhastasime ja kasutasime neid laudvoodri paikamisel teistel fassaadidel.

Joonis 2. Väike-Patarei 3 maja tagantvaade
Tänavapoolse tugevalt kahjustatud vertikaalse laudise koos selle kohal olnud karniisiga asendasime samuti vanade profiilide järgi. Ka vundamendipealse mädanenud veelaua panime uue. Aknaid ümbritsenud piirdelauad uuendati vaid osaliselt vanade profiilide järgi, kõlblikud säilitati, puhastati vanast värvist ja vajadusel plommisime purunenud kohad. Üldiselt me eemaldasime voodrilaudadelt ja uste-akende piirdelaudadelt lahtise värvi, parandasime vigastatud kohad ning lihvisime. Värvi eemaldamiseks eelistasime kraapimist ning tugev värv jääb puidu külge alles ning eemaldatakse ainult lahtine värv. Ka puidupind jääb sel moel kuumaõhu puhurist kahjustamata. Kuna selliselt töödeldud pind jääb mõnevõrra konarlik, on vana maja seinal esteetiliselt isegi huvitav. Lõpuks kruntisime seinapinnad naturaalse värnitsaga ja värvisime kaks korda linaseemne õlivärviga.

Joonis 3. Väike-Patarei 3 maja idakülg

Joonis 4. Väike-Patarei 3 maja läänekülg

  • trepid ja trepikojad

Hoone esinduslikumal tänavapoolsel trepil on treitud pulkadest trepivõre. Köögitrepil on lihtsate pulkadega trepivõre. Kuigi tänavapoolne trepp põles, oli see restaureerimiseks piisavalt heas seisundis.

Sisetrepp

Tagatrepil plommisime katkised kohad, puuduvad võrepulgad lisasime olemasolevate eeskujul. Vana värvi eemaldasime kuumaõhu puhuriga ja kraabitsaga, kruntisime linaseemne värnitsaga ja katsime linaseemne õlivärviga.
Mõlema trepikoja palkseinad olid kaetud puitlaudisega kogu ulatuses. Kuna tänavapoolne peatrepikoda oli saanud tulekahjus kannatada, tuli kogu laudvooder maha võtta.
Pärast laudise eemaldamist oli võimalik trepikoja seinte tulepüsivust tõsta, kinnitades seintele 15 mm paksuse kipsplaadi. Kahe trepikoja vahelise akna klaasisime spetsiaalse tulepüsiva klaasiga.
Peatrepikoja lihtpeegelvõlviga krohvlae parandasime nagu tubade laed. Hoovipoolse trepikoja lakke oli löödud puitlaudis. Katkised lauad võtsime maha, vigastatud kohad paikasime. Osa laudadest puhastasime ja võtsime samas kohas taas kasutusse. Kõik uued lauad tegime vana profiiliga. Trepikoja lae värvisime samuti linaseemne õlivärviga. Trepikodade puitpõrandad säilitati ja parandati.

  • sisekujundus

Üks eelistatud viise vana maja kujundada on kinni pidada ehitamise või mõne suurema ümberehituse aegsest stiilist. Sageli tuuaks vanasse majja ka kontrastselt kaasaegsed materjalid ja esemed. Selle säästva renoveerimise projekti eesmärk oli näidata endiste ajalooliste materjalidega ennistatud ruumide võlu ja kordumatut omapära, mida kaasajastatakse ainult niivõrd kuivõrd tänapäevase olmetehnika kasutamine seda nõuab.

Tehniliselt oluline on õige koostisega värvide ja liimide kasutamine. Väike-Patarei 3 juures kasutasime ainult loodusliku linaseemneõli alusel värnitsat ja õlivärvi. Ka põrandad värvisime linaseemne õlivärviga, millele on tugevdavaid lisandeid sisse segatud. Liimidest kasutasime ainult looduslikke kaseiinliime.

Väike-Patarei 3 maja sisekujunduse, viimistlusmaterjalide kui ka mööbli valikul taotlesime 1930-te aastate stiili järgimist niihästi interjööris kui ka eksterjööris. Näiteks tapeedid valisime samasuguse mustri ja värvigammaga, nagu 1930-te aastate tapeetidel.

Värvitooni valides on soovitav lahti võtta ja uurida vanu viimistluskihte. Võib juhtuda, et vana värv on aja jooksul luitunud. Tänapäeva laboratooriumis on võimalik välja selgitada ka värvi ehitusaegne toon. Värviskeemi koostamisel on alati kasulik nõu pidada sisekujundajaga.

Tualettruumide ja vannitoa viimistlusmaterjalid valisime samuti vanaaegsete eeskujul. Põrandatel olid väikesemõõdulised keraamilised plaadid, seintel tavaliselt õlakõrgused puitpaneelid. Seinte ülemise osa krohvipind kaunistati trafarettmustriga. Mingeid ripplagesid ei kasutatud. Katsime dushinurgad keraamiliste plaatidega. Kogu vannitoa sisustus on kaasaegne; selle valik on iga korteriomaniku maitse küsimus.
Köögis sobitasime uue kaasaegse mööbli kogu maja stiiliga. 1930-tel aastatel olid köögikappidel moes tahvel- või viilungiga uksed, sedasi kujundasime need ka meie. Tol ajal polnud küll selliseid lint-seinakappe nagu me praegu üles seadsime, ent tänapäevane köögitehnika nõuab lihtsalt rohkem ruumi.

Ruumide valgustamisel jälgisime tolleaegsete valgustite riputamise tavasid. Üldvalgusti paigutati lae keskele, meie lisasime mõned seinavalgustid.

  • elektrivarustus

Väike-Patarei 3 hoones tuli kogu elektrisüsteem kaasaegsetest nõuetest lähtuvalt ümber teha. Kogu juhtmestiku paigaldasime seina süvistatud torudesse. Seda õigesti tehes on edaspidi võimalik parandada elektrijuhtmeid seinu lõhkumata ja siseviimistlust kahjustamata. Tõsi, ka vanades krohvilagedes viidi juhe lambini läbi krohvialuse toru. Kui vana lage on kahju lõhkuda, siis võib uue juhtme läbi olemasoleva toru tõmmata. Kõikidesse korteritesse seadsime kohalikud süsteemid, mis ei sõltu teistest korteritest.

  • ventilatsioon

Väikeste majade ruume on kõige otstarbekam ventileerida loomulikul teel. Paremat tuulutamist vajavad köögid, vannitoad, dushi- ja tualettruumid varustasime aegreleel töötavate ventilaatoritega. Eluruumide õhutamiseks puurisime välisseintesse ventilatsiooniavad, mis on varustatud reguleeritava restiga.

  • keskküte

Renoveeritud hoonet kütab pööningul asuv gaasikatel, soojuskandjaks on vesi. Ühe ringlustsükli jooksul alaneb vee temperatuur 80-lt kraadilt 60-le kraadile. Soe vesi valgub ülemist jaotusmagistraali mööda plaatradiaatoritesse, mis pumbatakse alumisest keskküttemagistraalist tagasi katlasse. Pööningul asuva pealevoolutorustiku isoleerisime kivivillaga. Küttekehad on toodetud firmas "Rettig". Püsiva temperatuuri tagasime paigaldades radiaatorite ette termostaatilised reguleerimisventiilid. Sanitaarsõlmedesse panime elektrilise põrandakütte.

  • õu ja aed

Traditsiooniliselt olid Kalamaja krundid piiratud igast küljest puitlippidest aiaga. Kahjuks ei ole praegu enam ühtegi vana piirdeaeda alles. Väike-Patarei 3 krunti piirab täna silikaattellistest kõrge müür. See lisand on seotud tööstustegevuse ja laomajanduse toomisega kvartalisse nõukogude ajal.

Väike krunt on jaotatud tavakohaselt majandusõueks ja puuviljaaiaks. Meie eesmärk on taastada mitte ainult üks maja, vaid kogu ansambel, kuhu kuuluvad aiamaja, abihooned, piirdeaed, välistrepid, teekatted ja haljastus. Me ehitasime taas üles tagatrepi koos varikatusega ja edaspidi kavatseme abihoone garaazhiks ümber ehitada. Haljastuse kavandamisel pidasime silmas nn agulikrundile omaste lihtsate eestimaiste põõsaste ja puude valikut. Kasvama jäävad ilusa võraga pärn ja kased. Juurde on mõeldud istutada põõsaid ja madalamaid puid, mis mahendavad naaberkrundi tööstusmaastikku.