Liigu edasi põhisisu juurde

Muu

Restaureerijate ühendus

 

SRIK-i konsultandid

Akende ja uste restaureerimine

Indrek Värv    52 55 123        indrek.varv@gmail.com

Vallo Varik

Kalle Kase

 

Hoonete restaureerimine

Tarmo A. Elvisto    5100374      info@renoveeri.net

Vallo Varik            50 91 044           vallo.varik@gmail.com

Madis Ahman        5139226      madis_ahman@hotmail.com

 

Krohvimistööd

Knut Klais 

Kalle Kase

 

Savihooned

Marko Kikas   56600811        marko@saviukumaja.ee

Mööbli restaureerimine

 

Tõnu Vainküla            55 28 868        vaindorff@yahoo.com

Viljo Naarits    55 526 750      pronksist@gmail.com

 

Plekk-katused

Kalle Kolde     55 26 661        kalle.kolde@mail.ee    (konsultatsioonid ja järelvalve)

 

Puit-(palk)konstruktsioonide restaureerimine

Henno Sarv     51 12 511        henno.sarv@gmail.com

Indrek Värv       52 55 123        indrek.varv@gmail.com

Madis Ahman     5139226        madis_ahman@hotmail.com

Vello Trell       52 81 525        trellid@mail.ee

Vallo Varik     50 91 044        vallo.varik@gmail.com

 

Põrandate renoveerimine (puidutööd)

Andres Ristal  50 86 831        aristal@hot.ee

Vahur Kõrbe   55 84 953        renoveerija@hot.ee

Vello Trell       52 81 525        trellid@mail.ee

Kalle Kase

 

Raidkivi restaureerimine, kivitööd.

Kalev Kivimets    

 

Restaureerimisarhitektid

Inara Tõugjas  53431071        inara@puutoode.ee (interjöör)

Urmas Arike    5234629          urmas.arike@mail.ee

 

Tisleritööd

Andres Ristal  50 86 831        aristal@hot.ee

Vahur Kõrbe   55 84 953        renoveerija@hot.ee

 

Traditsioonilised imitatsioonitehnikad (aaderdus, marmoreering)

Indrek Värv       52 55 123        indrek.varv@gmail.com

Olesja Jatsuk   55 988 599      olessia77@bk.ru

 

Treppide restaureerimine

Andres Ristal  50 86 831        aristal@hot.ee

Henno Sarv     51 12 511        henno.sarv@gmail.com

Vahur Kõrbe   55 84 953        renoveerija@hot.ee

 

RESTAUREERIJATE ÜHENDUS (RÜ)

Restaureerijate Ühendus, edaspidi RÜ on Säästva renoveerimise infokeskuse, SRIK-i, juures tegutsev vabatahtlik ühendus, mis koondab erinevate valdkondade restauraatoreid, kes tegutsevad vanade hoonete ja nende interjööri ja sisustuse restaureerimise valdkonnas. Oma töös lähtutakse headest restaureerimise põhimõtetest ja tavadest. Oma tegevusega aidatakse kaasa traditsiooniliste tehnoloogiate, materjalide ja töövõtete väärtustamisele ja elushoidmisele, järelkasvu koolitamisele.

Vaha annab puidule siidise läike

Lisaks lakkimisele ja õlitamisele võib puidupindu ka vahatada. Naturaalne vaha ei ole ilmastiku- ega niiskuskindel, samuti on vaha kulumiskindlus suhteliselt väike. Seda arvestades on vahatatud pinnal oma koht näiteks mõningatel mööbliesemetel, puitvoodril, laetaladel jne. Vahatatud pind jätab omapärase pinnaläike. Pärast vaha kuivamist jääb pind tuhmmatt, kuid kui hiljem pinda kuiva pesuharja või lapiga hõõruda, hakkab see siidjalt läikima.

Puitpõrandad

Tundub, et see aeg, kui vanale põrandale justkui häbenedes linoleum või reliin peale tõmmati, on jäädavalt möödas. Vana puitpõrand on alati väärt taastamist. Tihtipeale selgub, et paksu, laiguti mahatulnud värvi- ja pahtlikihtide alt koorub välja vägagi uhke põrand. Vanades majades võib leida põrandalaudu, mille laius on 30 ja isegi 40 cm ja paksus kuni 8cm ning mille paigaldamiseks ei ole kasutatud naelu vaid tappe ja ühenduspulki. Selliste põrandate eksponeerimine oma naturaalses ilus on saanud paljude inimeste kodu-uhkuseks ja üheks sisekujunduse elemendiks. Harva pakub mõni teine põrandakate sellist soojust, ilu ja väärtust kui puitpõrand.

Pilliroomatt ja krohvid

Pillirooplaat on kokkupressitud roog, mis on punutud tsinktraadiga. Rooplaadi mõõtmed on 2 m x 0,6 m, paksusega 5 cm ning 2,5 cm. Rooplaati saab kasutada kahel erineval otstarbel – krohvialuseks plaadiks ja sisekujunduses ehk nn. dekoratiivplaat, mis valmistatakse parima kvaliteediga pilliroost.

Hõre pilliroomatt ehk hõre roomatt

Hõre pilliroomatt on alusmatt krohvi jaoks, mida valmistatakse naturaalsest pilliroost. Rookõrred õmmeldakse paralleelselt kokku peenikese roostevaba traadiga. Moodustuvas “kangas” asetsevad rookõrred mitte tihedalt külg külje kõrval, vaid kahe kõrre vahel on ühe kõrre jämedune tühik. Sellisel  moel tagatakse krohvi parim nakkumine aluspinna ja matiga.