Tallinnas, Väike-Patarei 3 hoone säästva renoveerimise lugu.
 |
Hoone välisvaade enne renoveerimist.
Renoveerimistööde peatöövõtjaks oli Celander Eesti AS ning tööd viidi läbi aastatel 1999-2000. Koostöös Rootsi sihtasutusega Österled ja Rootsi Muinsuskaitseametiga korraldati tööde käigus ka mitmeid seminare ning workshop'e eesti restauraatoritele.
Hoone enne renoveerimist. I korrus enne renoveerimist II korrus enne
Seenkahjustusega osa. renoveerimist
Väike-Patarei 3 hoone peale renoveerimist
Väike-Patarei 3 hoovi poolt Väike-Patarei 3 peafassaad Välisuks
Väljavõtted raamatust Vana elumaja säästev uuendamine -Väike-Patarei 3 (2001) Andri Ksenofontov, Tiina Linna, Heino Uuetalu. Muinsuskaitseinspektsioon; Eesti Muinsuskaitse Selts; Rootsi Muinsuskaitseamet
Ehitusülevaate autorid on Väike-Patarei 3 renoveerimisprojekti arhitekt Tiina Linna ja insener Heino Uuetalu. Nad hindasid vana elumaja tehnilist seisundit ning koostasid tööprojekti. Uuringud teostati kahes etapis: põhikonstruktsioonide avamine ja hooneosade uurimine.
1. Hoone põhikonstruktsioonide avamine viies tsoonis.
Lühidalt kirjeldades on elumajal tavapärane konstruktiivne skeem. Hoone on rajatud paekivist lintvundamendile. Välis- ja sisekandeseinad on tahutud rõhtpalkidest. Puittaladele toetuva vahelagede must laudis kannab laetäidist, milleks ehitamise ajal oli vähese lubjasisaldusega saepuru-liiva segu. See töötas niihästi heli- kui ka soojusisolatsioonina. Musta laudise alla on löödud krohvialune laudis. Katusesarikad olid ehitatud pikiti pooleks saetud palkidest. Nende teravad servad olid kirvega tasaseks raiutud, et katuseroov peale toetud saaks. Algselt oli katusekatteks tõrvapapp ja ruberoid, mis hiljem kaeti lainelise eterniidiga.
Endise elamu renoveerimisel oli põhieesmärgiks hoone väliskuju, kandeseintega määratud ruumijaotuse, algupäraste konstruktsioonide ja arhitektuursete detailide säilitamine. Väärtuslikuks peeti niihästi esmaseid, 1876. aasta ehitusdetaile, kui ka 1930-te aastate juurdeehitusi ja viimistlust.
Võrreldes 19. sajandi eluolustikuga on kaasajal kõrgem elatustase, inimeste nõudmised mugavuste ja tehnilise varustuse suhtes on oluliselt tõusnud. Kõige rohkem muudeti vana elumaja uute tualett- ja dushshiruumide ehitamisega igasse korterisse ning avaramate tubade ja köökide loomisega. Teisel korrusel "ohverdati" üks väike tuba suurema korteri tarvis, jaotades selle vannitoaks ja magamistoa garderoobiks. Hoovipoolsed endised köögid ja väiketoad liideti avaramateks köök-söögitubadeks.
Vana maja uuendamisel on oluline tugevdada maja konstruktsioone, tõsta hoone sooja-, heli- ja tulepüsivust. Isolatsioonimaterjalid on kallid. Pealegi muutuvad seinad soojustamise tulemusel paksemaks, selle tulemusel tuleb hakata aknaid uue seinapinna poole nihutama jne. Et saada parim tulemus niihästi tehnilises, esteetilises kui ka rahalises mõttes, tuleb enne hoolega kaaluda, kas tasub seda või teist uuendust maja juures ette võtta.
2. Hooneosade uuringud:
* vundamendid
* välisseinad
* sisekandeseinad
* põrandad
* vahelaed
* katuse kandekonstruktsioonid ja -katted
* küttekolded ja korstnad
* aknad
* uksed
* fassaadid
* trepid ja trepikojad
* sisekujundus
* elektrivarustus
* ventilatsioon
* keskküte
* õu ja aed
Saada kommentaar või küsimus
* Ametnik (linnakujundus@tallinnlv.ee)
* Insener: Heino Uuetalu (uuetalu@online.ee)
* Arhitekt: Henno Adrikorn (muinasselts@hot.ee)
* Meister: restaureerimistööd Vallo Varik (muinasselts@hot.ee)
* Meister: maalritööd Jüri Kuusmann (muinasselts@hot.ee)